Programm --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

„Pühapäev loomaaias“
Käik loomaaeda räägib lastele, mis üks või teine asi loomi iseloomustab ja nii nagu eluski, peavad loomaaias kõik omavahel läbi saama ja harmoonias elama. Kuigi kõik on erinevad, pole üks teisest parem ja kõikidesse tuleb austudega suhtuda. Tegelasteks palju lastele tuttavaid loomakesi. Kõlab palju laule ja mänge.

„Oleme ikka sõbrad!“
Sageli võib tüli tõusta ka kõige pisemast asjast. Lapsed kipuvad ikka vahel tühisest asjast sõnelema. Meie etendus õpetab, et alati on võimalik kõik pahandused ja riiud leebel moel ära klaarida. Hea sõna võidab halva väe! Tegelasteks palju lastele tuttavaid loomakesi. Kõlab palju laule ja mänge.

„Tere, tere üle mere!“
Kaugel palmisaarel elavad ahv, papagoi ja elevant, kes on küll elus palju käinud ja näinud, kuid pole kunagi külastanud Eestit. Kuna nad on sellest maast palju head kuulnud, otsustavad nad võtta ette pika reisi üle mere. Eestis kohtuvad nad imeliste loomadega, milliseid nad pole varem kohanud- siili, orava, hiire ja põdraga. Külalised kuulevad palju uut ja huvitavad meie maa kohta ning koos sõpradega tantsitakse, lauldakse, süüakse ning juuakse. Enne lahkumist võetakse meie loomadelt lubadus, et kindlasti tehakse ka vastukülastus üle mere. Etenduses ava- ja lõpulaul koos lastega ning mitu uut ja huvitavat mängu-laulu.

"Kübarapidu"
Kõik metsaelanikud on pidevatest askeldustes ja igapäevamuredest nii väsinud, et otsustavad korraldada ühe korraliku ja ilusa peo. See pidu peaks olema eriline ja uhke! Mis oleks veel toredam kui stiilne ja peen pidu kübaratega?!Asuvadki siis kõik metsaelanikud hankima endale toredaid ja silmatorkavaid kübaraid aga see ei kulge ilma probleemideta- hunt ei viitsi selle nimel vaeva näha ja püüab näpata teiste omi; rebane tahab olla kõigist uhkem ja parem jne.Etendus rõhutab head käitumist, üksteisega arvestamist, sõprust, viisakust ja tagasihoidlikkust.Etenduses on mitmeid teemaga seotud mänge ning alguse- ja lõpulaul koos lastega.

"Maal- vanaema juures"
Kui palju lapsi tänapäeval teab, et lamba käest saab villa,lehmatädilt piima, kanalt muna jne....?
Meie etenduses saavad nad seda teada tegelastelt kelleks on: tibu, mesilane, lammas, põrsas, lehmatädi,kukk, taadike ja vanaema. Loomulikult ei puudu ka kaval rebane ja juhmivõitu hundi-onu. Lapsed saavad teada, millised loomad elavad maal, saavad õppida jälle uusi laulumänge ja- rõõmsasti koos lustida.

"Metsapere lustakad lood" Ka vene keeles!
Etendus koosneb väikestest piltidest, kus siis karu, jänes, hunt ja rebane - igaüks erineval moel, oma metsaelu elab ja oma murede-rõõmudega rinnutsi on. Karu tahab magada, aga ei saa, jänes on ilmatuma andekas ja kehkenpüks, rebane kavalpea, nagu alati, hunt seevastu kergeusklik ja rumal. Etenduses õpitakse ära tunnuslaul ja kolm mängu.

"Kakuke"
Tuntud muinasjutt, kuid hoopis erinevalt lavastatud. Etenduse käigus õpitakse ära laul ja 3 mängu, mis on tihedalt seotud etenduse teemaga. Tegelased: Kakuke,karu, jänes, hunt, rebane, eit, taat.

"Jäätise - mäng"
Kellele küll ei meeldiks jäätis? Ka metsaelanikud on kuulda saanud, et on üks väga magus ja hea asi mille nimeks on jäätis. Aga keegi ei tea mis see on ja kust seda saab? Appi tuleb metsade-mägede vaim, kes soovitab üles otsida 6 tähte, küllap siis sünnib ime ja metsa ilmub suur jäätis, mida kõik loomad maitsta saavad. Nii asutaksegi tähti otsima. Etendus läbi põimitud laulude ja mängudega. Tegelased:Siil, rebane, konn, hunt, jänes, karu.

"Jänku vammus"
Jänkupoiss on üpris murelik, kuna vammus, mis tal seljas on, on täiesti auke täis ja kulunud. Nii ta otsustab kähku endale uue vammuse muretseda - kuid ... mitte kellegil pole talle seda ei kinkida, ei laenata ega müüa. Jänkuke on peaaaegu lootuse kaotanud, kuid siis kohtub ta siili-isandaga, kes tema mure ühe korraga lahendab. Muusikaks tunnuslaul, õpime 3 uut mängu. Tegelased: Jänku, Tuksi, hunt, siil.

"Konn - vigurvänt" Ka vene keeles!
Pealkiri ütleb ise, et peategelaseks on üks igavesti vigureid täis konn, kes mõtleb välja naljakaid mõistatusi ja muinasjutte. Etenduses kõlab palju muusikat, näiteks: flöödi-polkaga arendame laste rütmitunnetust, samuti õpime uusi mänge. Tegelased: Konn, Punamütsike, hunt, poiss Peeter, vanaema.

"Nutikas Nirgi-Neti"
Lõpmata nutikas Neti on kangesti heasoovlik ja püüab kõiki jõudumööda aidata oma muresid lahendada ja head nõu anda. Etenduses kõlab Nirgi-Neti tunnuslaul, mida lauldakse koos lastega. Õpitakse ära mitu täiesti uut mängu. Tegelased: Nirgi-Neti, karu, konn, sokuke, väike tüdruk.

"Vares vembumees"
Vembumees vares püüab oma sõpru ninapidi vedada arvates, et on kangesti naljakas ja ei saa arugi, et mõni kord käitub ta häbematult. Õpetuse saab ta siis, kui Öökullitädi teda noomib et inetu on olla kade, sõpru pole ilus narrida ja et toiduga ei tohi mängida. Vares saab oma halvast käitumisest aru ja vabandab kõigi ees.
Etenduses kirgastavad lõbusad laulud ja mängud koos lastega.

"Kuke ja Rebase lugu"
Kukeke on sõnakuulmatu ja tänu sellele satub täbarasse olukorda. Päästma tõttavad teda Hundi-onu, hulk muid sõpru ja lapsed. Tegelased: rebane, hunt, nirk, koer, siil. Etenduses teemaga seotult 3 uut mängu ja tunnuslaul.

"Kes tegi pahandust"
Siilike avastab ärgates, et tema kepp ja kott on kadunud. Sokukesel on pesud nööri pealt puu otsa lennanud; jänesel on terve kapsapõld segi trambitud ning varest kiskus just äsja keegi sabasulest. Loomad on nõutud, et kes selliste pahandustega hakkama on saanud? Üheskoos minnakse targa Põdraonu juurde, kes näitab näpuga Hundi suunas. Hunt tunnistab pika puiklemise peale oma süü üles, kuid metsaloomad on nii sõbralikud, et ei karistagi hunti vaid annavad talle andeks. Kõik lepivad ära ning headus saab kurjast võitu.
Etendus on koos muusika, laulude ja mängudega.

"Eeslike Eedu"
Tegelased: perenaine, eesel ,orav, tibu, hiireke, notsu, vares, rebane, konn. Eeslike pole just igapäeva nähtus meil Eestimaal ja kui ta siiamaile sattununa arvab ta, et on eriline ja teistest parem. Ta on kangekaelne ja isekas. Teiste taluloomadega ta sõber ei ole, tööd ei viitsi teha. Perenaine on temaga püsti hädas. Eeslike läheb kodust metsa arvates, et metsas on palju lõbusam elu ja et sealsed elanikud ainult lõbutsevad. Selgub, et ka metsas peab igaüks tööd tegema. Eeslike hakkab aru saama, et laiskvorstile pole kusagil kohta ning otsustab koju tagasi perenaisele abiks minna. Etenduses kõlab ava- ja lõpulaul, mängime ,laulame ning tantsime.

"Elevandike, kes tahtis mängida"
Elevandikesel on kange mängutuju! Ta tahaks väga kellegagi palli, keksu, peitust või kulli mängida...Tuleb aga välja, et mitte ükski loomake ei taha õue tulla - kellel on telekas põnevad multikad; kes sai just uue nutitelefoni; kes mässab ööd ja päevad arvutimängudega jne. Elevandike on päris mures, et kas lapsed enam õues värskes õhus ei olegi ja toredaid lastemänge ei mängigi?
Lõpuks kohtab ta eeslikest kellega koos otsustatakse lastele selgitada, et tahvelarvutid ja muu tehnika on vajalik ning tore, kuid lapsed ei tohiks unustada ka sportimist, lustimist ja omavahel mängimist.
Etenduses on tunnuslaul ja laulumängud.
Tegelasteks on kiisu, koerake, rebane, karu, põrsas eesel ja loomulikult ka elevant.

Jõuluetendused (soovi korral koos jõuluvanaga).

"Jõulumemme jõulutööd"
Tegelasteks on Päkapikk Piia, Päkapikk Paul, orav Olli, vares Valle, karuott Kaarel, rebane Reet ja põder Peeter.
Kuna Jõuluvanal on jõulude ajal palju tööd, siis Jõulumemm soovib anda talle aega puhata ja osa Jõuluvana töödest ise eest ära teha. Nii ta siis kutsub metsaelanikke appi päkapikke aitama. Orav pakib pähkleid, vares vaatab akendest ega mõni laps äkki ei jonni, karuott lubab raskeid kingikotte tõsta jne. Etenduses kõlavad rõõmsad jõululaulud ja mängime lastega jõuluteemalisi laulumängu.

"Loomad jõuluootel"
Kõik ootavad jõuluid kas olgu see suur või väike, inimene või loomake ja igal on jõuluajal omad soovid. Kes tahab tantsida ja lõbutseda, kes ootab paremaid palasid jõululauale, kes aga unistab kordki päkapikku näha. Ãœks on kindel - Jõuluvana ja kingitusi ootavad kõik.
Etenduses 10 erinevat tegelast.

"Jõulukellad"
Tegelased on konn, rebane, jänes, hunt, karu, siil, põder. Kaugelt kostab jõulukellade helin. Kellad kuulutavad suurte pühade algust ja helisevad nii metsas, linnades kui ka külades...
Metsaelanikud valmistuvad jõuludeks nii, et jooksevad päkapikud jalust maha. Kõikidel omad toimetused, et jõuludeks valmis saada. Lisaks veel Külmataadilt ülesanne, milleta jõulud tulla ei saa. Kõik saab korda, metsas helisevad jõulukellad ja Jõuluvana võib tulla.
Etenduses on jõululaulud ja mängud koos lastega.

Sõidame kohapeale - statsionaar puudub.